KEVADINE KEELELAAGER SULBIS

Sügisene  keelelaager Sulbis meeldis kõigile sedavõrd, et otsustasime esimesel võimalusel sinna tagasi sõita. See võimalus avanes kevadisel koolivaheajal. Esimesest hetkest saime tunda seda, et me olime seal väga oodatud. Vaevalt saime omal asjad lahti pakitud kui kokk Margit kutsus meid  lõunat sööma. Peale lõunasööki  tegime kiire ringkäigu majas, kus oli  mõningaid uuendusi, seejärel oli natuke vaba aega mängimiseks, üksteisega tutvumiseks  ja puhkamiseks.

 Õhtul tegime veel käsitööd, seekord värvisime prille ja nõusid. Igaüks sai endale 2 paari prille ja loosi tahtel ühe eseme, mille ta vastavalt oma maitse järgi kujundas. 

Hiljem oli vaba aeg, kes tahtis, see mängis piljardit või lauatennist, kes tahtis, võis diskol jalga keerutada. Kuigi koht oli juba tuttav, oli muljeid õhtuks nii palju, et nii mõnelgi saabus öörahu alles millalgi öösel. Normaalne laagrielu ...

Teine päev oli täis üllatusi. Esimene üllataja oli ilm - kui Sulpi jõudes paistis päike, siis teisel päeval tervitas meid aknast välja vaadates kevadine vihm. Kohe pärast hommikusööki kogunesime saali, kus lavastasime lühinäidendi ja mängisime lõbusaid keelemänge.

Pärast lõunat kutsus peremees meid üle vaatama oma valdusi. Kuigi käisime ka sügisel ekskursioonil, pakkus seekordne käik palju uut.  Palju elevust tekitas lambalaut, kus saime 2-5 päevaseid uttesid silitada ja sülle võtta. Tõeline lambateraapia!!!  Lauda juures  olid ka lehmad  ja natuke eemal hobused, kes olid üsna uudishimulikud. Koos peremehega käisime ka teraviljaaidas, kus testiti meie teadmisi, ja talvegaraažis, kus julgemad said kombaini rooli taga istuda.

Pärast õhtusööki tegime veel natuke käsitööd. Sel korral tegime linnupesa. Õhtul hiljem vaatasime veel filmi ja loomulikult tegime diskot. Teine päev oli nii väsitav, et öörahu saabus üllatavalt vara.

Kolmanda päeva hommikul ärkasime teadmisega, et see on viimane päev, seega nautisime järelejäänud aega. Jõudsime täita ankeeti, korraldada loteriid, teha veidi näidendiproovi ja mängida.

Kolm laagripäeva möödusid märkamatult ja olime üsna kurvad kui jõudis kätte ärasõitmise aeg.

Tuju paranes veidi, kui saime peremehelt lubaduse, et ta ootab meid ka suvel laagrisse ja siis juba kuueks päevaks.

Suur aitäh kõigile laagrilistele- 3.B ja 5.C klassi õpilastele, õpetaja Allale, kes oli nõus meiega koos laagrisse tulema, Evelinile, kes oli meil laagris vanema õe ja natukene ka õpetaja eest, suur aitäh  peremehele ja kokale ning  suur tänu  koolile, kes aitas meid jälle transpordiga.